Eesti imetajad
Saba
külgedelt lapik, soomustega, nende vahel hõredad karvad. Mõlemal sugupoolel muskusnäärmed.
Tagajäsemed on esijäsemetest tugevamad, vähearenenud ujulestad. Toit on põhiliselt taimne - järvekõrkjas,
pilliroog, vesiroos, vesikupp. Loomse toidu rahuldab limustega. Monogaamne loom - enamus emastel on 2
pesakonda. Elupaigaks on mitmed ehitised - pesad kaldaurus ja kuhilpesad kaldal või veekogus olevatel
alustel. Kuhipesas on pesakamber ja toitumiskambrid. Peale nende ka toitelavad. Ondatra on vees kiirem
kui maismaal. Vee all võib olla - 10min. Vaenlaseks on rebane, kärplane, saarmas, kährikkoer, kanakull,
haug..
VALGEJÄNES (Lepus tidimus) - kõrvatipud on alati mustad, ülamokk lõhestunud, tagajäsemed on paremini
arenenud kui esijäsemed. Tallulkõndijad. Rangluu puudub. Pojad on pesahülgajad, pesa neile ei ehitata.
Kõrv ulatub ninani, mitte üle
annaabi.ee 
