"Eesti esiaeg" - arutlus
aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele
küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või
mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja
algul tarandkalmetesse. Keskmise kiviaja ja viikingiaja perioodil hakati inimesi
sängitama selge sisekonstruktsioonita kivivaredesse ja Kagu-Eesti idaosas maeti inimesi
ka liivast kuhatud kääpadesse, leidis aset ka väheste hauapanustega
põletusmatus(Virumaa idaosa elanike ja setude eelkäijate aladel). Sellel ajastul on leitud
üksikuid rikkalike panustega matmispaiku, see annab tunnistust ühiskonna kihistumise
süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust.
Kogu muinasaja vältel usuti, et kõikides elusolendites ja ka osades teatud
objektides, paikades on sees vägi. Ent väge leidus ka sõnades. Tarkadeks ja nõidadeks
annaabi.ee 
