Eesti ajalugu
Keskmisel rauaajal kerkisid Eesti aladele esimesed linnused
Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp kivivarekalmed, lisaks kääpad
Hakkasid tekkima esimesed külad
Hakati kasutama ribapõldusid
Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava-
asula)
Leitud rohkesti peiteleide (aarded)
Esimesed andmed kroonikates
Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall
- Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid
- Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür)
- Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav
Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid
kinnitavad võitlust
Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust
annaabi.ee 
