E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
pehmemal
347
toonil, «kuidas preili von Mönnikhuseni käsi käib?»
Ivo pigistas hambad kokku ega lausunud sõnagi: külm higi tikkus ta otsaesisele.
Gabriel ütles elavamalt: «Christoph teatas, et haige täna esimest korda jalule olla tõusnud.
Sina
oled tema eest tõesti isalikult hoolt kandnud ja # igapidi õiget rüütlimeelt näidanud. Selle tubli
teo eest ütlen suHe kõige soojemat tänu ja annan sulle kõik noorepõlve patud tingimata
andeks. Ma
suren rõõmuga, kuf1 tean, et minu vaene reisiseltsiline hästi hoitud on.»
«Sa loodad vist, et ma teda sinule hoian?» pilkas Ivo mõrudalt. «Sa oled kergeusklik. Võib
olla,
et ma seda magusat suutäit iseenesele hoian!»
Ahelad kõlisesid. Gabriel oli järsku istukile tõusnud.
«Mis see tähendab?»
«See tähendab, et Agnes Mönnikhusen tänasest päevast saadik Ivo Schenkenbergi armuke
on,«
irvitas Ivo.
Gabrieli kohmetus tegi temale piiritult nalja.