üks.Ema jäi koju.Ema andis talle kaasa kohvri riietega ja 40 marka.40 marka oli kallis raha.Emil pidi andma raha vanaemale.Rongijaamas ema ostis poisile pileti ja ütles rongi numbri millega ta lähed.Ning ta hoiatas oma poega , et :,,Ära mine vales peatuses maha".Tuli rong.Emil läks rongi peale.Ema lehvitas taskurätiga.Ta natuke nuttis ka.Rongis läks emil ühte vagunisse.Seal oli 4 inimest.Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma.Priske naine ütles :,,Selliseid viisakaid poisse annab leida".Rong hakkas sõitma.Rongis pakkus suure kübaraga mees Emile sokolaadi.Ühes peatuses läks maha nohisv mees,salli kuduv naine ja priske naine.Emil jäi kübaraga mehega kahekesi.Emil katsus oma jakki taskut , et kas raha on alles.Siis ta tundis kergendust.Ta kartis magama jääda ,sest ta arvas ,et kübaraga mees varastab raha ära.Ta istus maha .Kübaraga mees magas
2 Katkend raamatust ,,Kuidas isal on?" Eno Raua olukord oli järsult halvenenud ning huilgavate sireenidega kiirabiauto oli ta mõne päeva eest haiglasse toimetanud. Ma olin viimased ööd küll Kojamehe, küll Loit Linnupõllu, küll kellegi kolmanda juures veetnud ja koju käima sattusin alles praegu. ,,Kuidas tal on?" ,,Halvasti. Isal on väga halvasti," vastas keskendunult imeõhukeste varraste vahel midagi kuduv ema. See polnud vajadus uue kudumi järele, mis viimased paarteist aastat halvatud abikaasa eest kakskümmend neli tundi ööpäevas hoolitsenud naine käsitööga tegelema ajas. See oli asendustegevus. Asendus millelegi, mille peale ma isegi mõelda ei tahtnud. ,,Mis mõttes halvasti?" Ma olin ikka veel purusodi, kuid sõna ,,halvasti" kurjakuulutavast tähendusest, eriti kui see minu isa puudutas, olin ma ometi võimeline aru saama. ,,Ta on suremas." ,,Kurat küll