Uurimistöö "Rahvalaulud"
kõlakujundid.
Onnimanni-laulud ongi tegelikult mäng kõlakujunditega, mille järjestamisel kehtivad
oma väikesed reeglid.
Kuna nii lauljad kui ka kuulajad on erinevad, on üsna tavaline, et igaüks võib
onnimanni-lauludest kuulda erinevaid tähenduslikke mustreid. Nii näiteks on mõned
Haljalast pärit laulu ,,Sõmeralt Sõrmikulle" esmakordsel kuulamisel arvanud, et laul on
reisimisest, teised aga hoopis pidanud seda kudumiselauluks.
Näide: Liiri-lõõri lõuke
Liiri-lõõri lõuke
kus Su kulla pesake?
Tua taga tammipuus,
metsas märja lepipuus,
kuiva kuuse tuti otsas.
Kus sie kuusk siis jälle jä(h)i?
Vanamees suri ise ää.
Kus ta maha maetud?
Pika pöllu peendrale.
Kus sie pienar ise jä(h)i?
Ätsed katsid piendra ää.
Kus sie ätsed jälle jä(h)id?
Neitsid nopsid ätsed ää.
Kus nie neitsid ise jä(h)i?
Neitsid üppas kivi otsa.
Kus sie kivi jälle jäänd?
Vesi veeredas kivi ää.
Jätkub... (Reigi)