leitud Saaremaalt ega Muhust. Ta on meie kõige varajasem kudeja. Kudemisveekoguks valib ta avamaastikul paiknevad madalaveelised ajutiselt üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 13 suurt kuduklompi, milles on kokku 5004000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised. Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud. Peamise osa rohukonna toidust moodustavad mardikad, kahetiivalised ja nälkjad. Rohukonnad talvituvad gruppidena veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu.
· Sigimine Rabakonnad eelistavad kudeda rohuse põhjaga metsaveekogudes, turbaaukudes, tiikides ja üleujutatud heinamaadel. Vee sügavus võib olla üle 0,5 m. Kudemine algab aprilli lõpupäevadel ja võib kesta mai lõpuni. Nad alustavad kudemist 12...14,8 °C vees ning koevad portsjonite kaupa. Kudu paikneb 10...15 cm läbimõõduga klompides veepinnal. Üks emasloom koeb kokku 370...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna (2...3 kuduklompi). · Areng Kullesed kooruvad 8...10 päeva peale kudemist, neli päeva kestev moone toimub 60...65 (erandjuhtudel kuni 120) päeva pärast. Moonde eel on kullese pikkus 35...45 mm. Noored konnad lahkuvad veekogust juunis-juulis ning on 12...23 mm pikkused. Suguküpsuse saavutab 3. eluaastal. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. · Koht ökosüsteemis Kullestele on vaenlasteks ujurid, ka harivesilikud, noorloomadele
annaabi.ee 
