meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks. Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud kudujal kaua aega, kuna ühes vaibas on üle miljoni sõlme ja kogenud kuduja päeva norm on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed. Pärsia aiad kunjundati, nii et need peegeldaksid maa pealset paradiisi, arvatakse et sõna "paradiis" on tulnud pärsiakeelsest sõnast paradis, mis tähendast just sellist aeda. Kujutav kunst Pärsias oli eklektiline ja oli mõjutatud lääne ja ida riikide kunstist.
herneid (väljendavad pisaraid). KIRSTU TÕSTMINE – vanasti viidi surnu lautsiga surnuaeda ja seal asetati alles kirstu. Panijad ei võinud olla pereliikmed. SURNU MAJAS (kombed) - töökeeld – algupäraselt täielik keeld, hiljem tööd,mis tegid häält). Ühtegi asja ei anta sellel ajal majast välja - surnu kuuleb südamekõrvadega. Hoiduti haua tükk aega varem lahtikaevamisest. KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha. Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…). VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist. Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et tekitada suurt kära
annaabi.ee 
