Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje veekogusid. Oma väikese kasvu tõttu hoiduvad nad parvedesse, mis tegutsevad päevasel ajal ja veekogu pinnalähedastes kihtides. Mudamaimud koevad kevadsuvel, kui vesi on piisavalt soe. Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele, hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele. Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt, vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt esemetelt
lauluga ja sissetungijad aetakse ära. Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka ruumikonkurents on kudemisterritooriumi, pesitsusterritooriumi ja talvituskohtade pärast. Konkurentsi korral kehtib GAUSE reegel (ka GRINELLI reegel, ka eksklusioonireegel) mis sedastab seaduspärasuse, mille kohaselt kaks konkureerivat liiki, millel on üks ja sama niss (samad ökoloogilised nõudlused) ei saa püsivalt koos eksisteerida» üks tõrjub paratamatult teise välja. Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele liigile on kasulik, aga teisele kahjulik.
annaabi.ee 
