LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
Eesti kalurid
saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 800,
koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.
Kutseline kalapüük toimub Eestis suures ulatuses iga-aastaste kvootide alusel ja
püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega. "Kalapüügi
võimaluste suurenemine pole ainult tublide läbirääkijate töö tulemus, oma osa on kalade
elutingimuste parandamisel. Oleme investeerinud kudealadesse, jõgede puhastamisse,
elupaikade laiendamisse ja rändeteede avamisse. See kõik on aidanud kaasa kalade
arvukuse kasvule," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Allikas: http://www.parnupostimees.ee/2653430/kalapuugi-kvoodid-suurenevad-nii-
merel-kui-piirijarvedel jaanuar 2014
Lühiülevaade kalandust käsitlevatest teemadest
3. Kalandus (lk 19-25)
Kalapüük Läänemerest (lk 20)
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
annaabi.ee 
