Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
valgustusideedest, millega nad tutvusid Saksamaa ülikoolides (Jenas, Halles,
Königsbergis jm) õppides. Suurem osa neist on oma toimetajatöö põhilise ajendina
märkinud soovi äratada, valgustada, harida kohalikku rahvast ja aidata neil sel viisil
oma elujärge parandada.
Teatud määral oli neile kindlasti oluline ka oma töö eest saadav raha, näiteks on
Kreutzwald maininud, et võttis trükkal Laakmanni pakkumise "Ma-ilma..." kirjutada
vastu seetõttu, et "kõht on kubjaks". Kuid neile toimetajatele polnud raha peamine
stiimul. Isegi Jannsenit juhtis pikka aega põhiliselt aade, mitte raha. Raha tõusis
esikohale siis, kui oli selgeks saanud, et ajakirjandus võib olla samasugune äri ja
ajaleht turukaup nagu iga teinegi. Siis, kui seoses industriaalrevolutsiooniga said
võimalikuks massitiraazid ja üksiknumber muutus odavaks, kui tekkis
ajakirjandustööstus.
Teised professionaalsuse kriteeriumid tulevad esile alles 20. sajandil.
Varasem ajakirjanik Eestis