Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3. Juuli ägeda vihmasaju (131 m)
luges tutvus, ilma selleta jäi lihtsalt kõigest ilma. Kuigi ,,Võru" sektsioonkappe toodeti Võrus, ei olnud neid võimalik poest osta. Ka toiduainete kriis süvenes ja lopes sellega, et poes oli võimalik saada soola, tikke, mõningaid kuivaineid ja konserve. Lihatooteid jagati kindlatel kellaaegadel ja väikeste portsudena. Mõnikord pidi u 300g vorstijupikese pärast seisma järjekorras terve tunni. Tervishoid, hoolekanne. Võrus oli valmis saanud tohutu suur haigla Kubijal. Kultuur, haridus Linna suurim kool oli Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Võru I Keskkool, kus õppis 1982/1983. õppeaastal 1174 õpilast 36 klassikomplektis. Võru Tööstustehnikum ja ALMAVÜ73 Võru Tehnikakool hoolitsesid selle eest, et ettevõtetel tekiks oskustööjõudu. Viimase puhul oli rõhutatud, et ta oli tulnud alates 1977. aastast viis korda järjest sotsialistliku võistluse võitjaks. Lastemuusikakoolis on 80ndate algul olnud u 230 õpilast. 3.3
annaabi.ee 
