R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
Laulupeo korraldajail ja osavõtvail
kooridel oli kasutada eeskuju Sveitsi ja Saksamaa, Riia baltisaksa laulupeost(kus esinesid ka
meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid
niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob
põhjalikult välja loa saamise kahe aasta pikkused keerdkäigud. Baltisakslaste arvates olevat
eestlaste priiusepidu mõisnike võimu langemise leinapidu. Ka kubernerivahetus 1868.aastal ei
toonud loa saamist lähemale. Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud,
näitamaks kohalikku võimu. Pastor A.H.Willigerode hurjutas kirikukantslist ,,maarahva"
muutumist ,,eesti rahvaks" ja Maarja koguduse jagunemist kaheks, millest teise poole
moodustavat ,,Vanemuise" selts. Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud
enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo
annaabi.ee 
