Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.
normkooseisud ja nende palgad, kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783a. Provintsiaalvalitsuse
eesotsas seisis kindralkuberner, kelle nimetas ametisse monarh ja kes allus vaid monarhile ja
senatile. Teistel valitsusinstitutsioonidel ei olnud õigust kuberneridele ettekirjutisi teha. Kindral
kubernerile allus kogu kubermangu riiklik bürokraatiaaparaat, tema abiliseks määrati kohaliku
aadli hulgast pärit valitsusnõunik, kelle nagu kuberneridki kinnitas monarh. Kroonuametitesse
nimetamise õigus oli senatil, kuberneril, Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskoleegiumil ja
kammelkontoril, kuid senati otsus oli ametisse määramisel ülimuslikk ega pruukinud alati
aktsepteerida kubermanguvõimude arvamust. Ametisse nimetamisel eelistati kohalikku päritolu
ametnikke.
Maa korraldust teostas aadli omavalitsus (rüütelkond), kes käisid koos Maapäeval iga 3 aasta
tagant, kus panti paika uute koormiste ja maksude kehtestamine
annaabi.ee 
