Veneaeg (18. sajand)
Siinsed alad erinesid teiste Vene aldest.
Vene mõisnikud siin ei saanud maad omada ja see tekitas küsimusi. Sellel ajal muutus Eesti
alade valitsemine väga sarnaseks teiste alade valitsemisega, selleks ajaks kaotati Balti erikord.
Kuna Katariina kartis, et mõisnikele ei meeldi see asehalduse aeg, selleks nimetati mõisnikud
läänimõisate pärusvalduseks. Põhm läänist muutusid alloodideks.
Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem.
Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on
asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati
Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4
mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade
linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru
linn
annaabi.ee 
