sellele järgnenud sõdade tulemusena. · 1561. aastal alistus Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, sai Rootsi endale kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal kogu Eesti mandriala läks Rootsile · 1645. aastal sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu · 1660. aastal sai Rootsi endale Ruhnu saare Rootsi ajal jagati Eesti kaheks: Eestimaa kubermang Tallinn ja Liivimaa kubermang Riia. Kubermangusid valitsesid Rootsi kuninga poolt määratud kindralkubernerid. Rootsi valitsuse ajal loodud kohtukorraldus oli üks eesrindlikumaid Euroopas, tähtsamaks kohtuks oli Eesti- maaülemmaakohus ja Liivimaa õukohus. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi
Venemaa) aadlisuguvõssa. Hiljem kolis ajastukohaselt paljulapseline (Arvedil oli viis venda ja üks õde) Vegesackide pere pärandina saadud Blumbergshofi (tänapäeval Loberģi, Läti) mõisasse ja 1893. aastal Riia linna. Arvedi lapse- ja nooruspõlv jääb aega, kui Balti kubermangude sotsiaalses õhkkonnas oli tunda pingestumist ning esile hakkasid kerkima etnilised, poliitilised ja majanduslikud vastuolud Balti kubermangusid oma koduks pidavate eri rahvuste vahel. Venemaa Keisririigi püüe kogu impeeriumit venestada jättis baltisaksa kultuuri ja hariduse baltisakslaste suureks meelehärmiks tagaplaanile. See sama kultuur ja haridus oli seni baltisakslastele andnud justkui kaasasündinud õiguse omakeelsele kõrgharidusele ja juhtivatele ametikohtadele. Saksa keel, mis oli laialdaselt kasutusel kogu avalikus sfääris, asendati vene keelega, ning venelased avaldasid aina visamalt
annaabi.ee 
