Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
Poliitiline taust
Põhjasõjas vallutas ning alistas Venemaa Eesti- ja Liivimaa. Aastal 1710 kirjutati alla
kapitulatsiooniaktile. Ametlik ühinemine Vene impeeriumiga toimus Uusikaupunki
rahulepinguga Vene ja Rootsi vahel 10. septembril 1721. Sellega oli Vene impeerium
saavutanud sihi, millele ta sajandeid oli pürginud, kuid millest oli varasematel katsetel
pidanud tagasi tõmbuma.
Pärast kapitulatsioonakti alla kirjutamist läksid Eesti-ja Liivimaa kubermangudena
Vene valdusesse, kuid nad eriõigustega autonoomsed alad, sest kohalikuomavalitsuse
kandjaks jäid siinsed baltisaksa rüütelkonnad. Kõrgeimateks keskvõimu esindavateks
võimukandjateks Eestis- ja Liivimaal olid nagu Rootsi ajalgi (kindral)kubernerid.
Aadliomavalitsuse sai ka Saaremaa. Kogu elanikonnale tagati luterlik Augusburgi
usutunnistus. Taastati kõik aadli privileegid ja ja seisuslik autonoomia. Saksa keel jäi
kohalikuks keeleks