Balti erikord
Balti erikord ja keskvalitsus
Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele
privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning
taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed
kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja
adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti
provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike,
linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti
erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle
sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses
rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete
annaabi.ee 
