Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
Eesti arhiivinduse eellugu.
Varasemad arhiivid Eesti alal olid ordu ja linnade arhiivid. Varasemad ürikud Eesti arhiivides
on pärit 13. sajandi esimesest poolest: Tallinna Linnaarhiivis aastast 1237, Eesti
Ajalooarhiivis aastast 1240.
Soodsalt mõjus arhiivide arengule Rootsi riigivõimuperiood. 1644. a Rootsi riigikantsler Axel
Oxenstierna instruktsioon nägi ette arhiivide kohustusliku asutamise kõigis Rootsi riigi
provintsides, s.h Eesti ja Liivimaal. Selle tulemusel tekkisid kubermanguarhiivid kui
riigiasutuste ametkondlikud arhiivid (need ei ole veel arhiivid Riigi- või Maa-arhiivi
tähenduses).
Karl XI poolt läbiviidud mõisate reduktsiooniga kaasnenud sokiteraapia (kellel polnud mõisa
omandiõiguse kohta piisavalt usaldusväärset dokumentaalset tõestust, pidi mõisa riigile
tagastama) pani Balti aadli hoolikalt dokumentidesse suhtuma. See ka otseseks tõukeks
rüütelkondade arhiivide arengule.
annaabi.ee 
