ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
Esimeseks
sammuks sellel okkalisel teel oli Vene Ajutiselt Valitsuselt Eestile omavalitsusliku
autonoomia nõudmine. 1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline
seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon,
millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli
ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu
kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes
moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda.
Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud.
RIIGIPÖÖRE VENEMAAL.
7.novembril 1917.a.tabas Venemaad järjekordne vapustus - toimus enamlaste poolt läbi viidud
uus riigipööre. Võim läks nõukogude kätte, kes kehtestasid riigis punase terrori.