Venemaa 18. - 19 . sajandil
Nii oli
tema valitsemisaeg vastuoluline, sisaldades endas liberaalseid reforme, suuri sõdu ja ka jäigalt
tagurlikke ettevõtmisi. Ta ei mõelnud üldse rahva headusele. Kuna Venemaa oli valdavalt
kirjaoskamatu maa, siis lõi ta haridusreformi. 1802. aastal lõi Rahvahariduse Ministeeriumi.
Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Ühe ringkonna keskuseks sai
1802. aastal taas avatud Tartu Ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi:ülikool,
gümnaasium(kubermagulinnades), kreiskool(maakondades- ehk kreisilinnades), ja kihelkonnakool.
Algul oli vabatahtlik pärast aga kohustuslik. 1803.aastal võeti vatsu ukaas vabade maaharijate
kohta,selle alusel võisid talupojad mõisnikega kokkuleppele jõudes end pärisorjusest vabaks osta,
kuid vabaksostu tulemus ja tagasihoidlikuks. Palju mõisnikud olid vabaks ostu vastu ja kindlasti
nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni
väed