Eesti ajaloolised institutsioonid
Tervishoiu ja vaestehoolekandega tegelesid kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, kubermangu
loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal).
Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud
Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein)
Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja
haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad.
Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja
parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve.
Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus
kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales
maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses..