Hirvetkütt põhjalik analüüs
Järve piirjooned olid
muidugi ebakorrapärased, moodustades hulga lahtesid ja palju esiletungivaid, madalaid neemi.
Järve põhjapoolses või lähemas otsas piiras teda üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madal
maa, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa üldiselt mägine, kõrged künkad
või madalad mäed tõusid veest järsult tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid
tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi
laugjas, oli taamal mõni küngas.
Lk 55 -- Kõrged kaldad võisid olla teineteisest vähemalt saja jala kaugusel, kuid läänes ulatus
väike madal maariba kaugele ette, et surus jõe poole kitsamaks. Kuna põõdad rippusid alla vee
kohale ja kirikutornide kõrgused männid sirutusid valguse poole, kuni nende oksad segunesid, siis
oli silmal ka lühikese maa pealt raske märgata kaldal ühtki nõgu, mida mööda jõgi oleks võinud
voolata
annaabi.ee 
