EESTI KESKAEG
seotud ka teise suure küsimused 16. saj Liivimaa poliitikas - välisorientatsiooni küsimus. Liivimaal ei leidnud aset
võimu koondumist, mis leidis aset kõrvalmaades. Kui üks Liivimaa riikidest oleks liitunud naabermaaga, oleks
andnud talle olulise eelise Liivimaa siseelus. Üheks isel jooneks 16. saj Liivimaa poliitikas sai selle tasakaalu
hoidmine, et keegi ei seoks end ühe või teise dünastiaga. Riia peapiiskop Thomas Schöni valis endale kuadjuutoriks
Wilhelmi (valitava isanda abiline, kelle puhul ette nähtud, et hiljem saab temast ametijärglane)....Sellega oli liivimaa
pol tasakaal rikutud, sest Wilhelmi vend olid.... Albert ilmselt pidas silmas seda, kuidas Wilhelmi abil Liivimaa oma
pol alluvusse tuua. Wilhelmi puhul võib öelda, et tam poliitika võimed olid mõõdukat - võttis ette aktsioone, mille
puhul on selgelt näha, et albert neid heaks ei kiitnud, sest Albert oli see, kes oma venna võlad pidi kinni maksma.
annaabi.ee 
