Sõnamõrvar
ja nende peal veel pika sabaga sulgedest indiaani kroon. Tema järel kõndis Vananaine,
kellel oli seljas pikk tumesinine "Lina" ehk mingi imelik kostüüm. Ta oli nii imelik, nagu
mingi nõid. Ma sain aru, et see mees on pealik Kuaariphi, aga see naine "Udhaphi,
Udhaphi, Kuaariphi, Kuaariphi!" kordasid hõimu liikmed kooris. Ma sain aru, kes see
naine on: "Kurikuulus Udhaphi!" Mind valdas hirm. Ma teadsin, et nüüd ma suren! See
hirmutas mind.
Kuaarihpi ja Udhaphi jäid seisma Kaunihaava laiba ees, mis oli ümbritsetud lilledest ja
ehetest. Võrreldes minuga olid tal ilusad printsessi riided (indiaani), mis olid nahast.
Minul oli aga seljas vana lapiline kleit, mis polnud maani ega lühike, vaid veidi üle
põlvede, pikkade varrukatega ja heledat värvi, mingi hallikas-beez. Juuksed lehvisid
lahtiselt tuules.
"Sa tapsid minu tütre, kes oli ainus! Mul on küll poeg, aga tütar toob järglasi! Selle eest
ma lasen Udhaphil su tappa!"
annaabi.ee 
