EMBRÜOLOOGIA
Veenist liigub arteriaalne veri,
kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale.
Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk.
Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas.
Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus
on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X
ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps.
Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub
munasarjas.
Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud
ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning
kinnitub (pesastub) emaka limaskestale.
Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda.