Lambakarjus ja aeg
Kui tee valmis, pani ta kruusid lauale ning
v5ttis
"Heaistet.
isand, aasta on mè>è>dunud
ja minu isu rahulolevate linna naha
pole enam nii suur."
"Kas sa ei tule?" kiisis V55ras.
"Ei." Karjus heitis Voorale t5sise pilgu ning jatkas:
,;K5iki maailma linnu on minu silm nainud, kuid sinu rahulolevate
linna nende seaspole. Su jutt on ilus ja ma tean, et lugematud inimesed on
sinuga teed kainud. Ma tean, et mu ktilas pole peremeest, kes sinuga ei
randaks, kellega sa praegugi teel ei oleks. Kogu oma elu kaivad nad sinuga
kaasas,kuigi nad ktilast valja ei lahe. Kas pole tosi?"
"Ma pakun sulle head kaupa," titles V55ras, kui oli aru saanud, et
karjus temaga kaasa tulla ei taha.
"Head kaupa, iitled sa? Ehk maletad, kui ltihikeseks jai meie teekond
pplmisel korral? Mida head on sul mulle pakkuda?"
LAMBAKARJUS