vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik, tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost). Sel juhul mõõdetud vooluhulgad paigutuvad kõverast vasakule. Parandustegurid Ktaim, Ktalv arvestavad seda mõju. Kui seirejaama ei suubu lisajõgesid allpool, siis on vooluhulk piki jõge pidevuse põhimõtte järgi konstantne. Kui suubub lisajõgi, võib vooluhulgad arvutada äravoolu mooduli abil, või valgalapindalade suhte abil (analoogiameetodil) samal või naaberveekogul oleva seirejaama andmetest. Kui seirejaama lähedal ei ole, siis valitakse püsivate kallastega sirgel jõelõigul lävend. Mõõdetakse jõe laius, määratakse sügavusvertikaalid,
annaabi.ee 
