juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesoleva korra tähenduses on divisjon, osakond, grupp, laev. 1
Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatakse siseauditit ka erasektoris
annaabi.ee 
