Eesti rootsi ajal
Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks,
kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks
luterluse.
Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne-
Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas
kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti
linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha
sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja
ksitliste, sakslaste ja mittesakslaste (mille all misteti valdavalt
eestlasi) vahel. Sisemised probleemid kahandasid liivimaalaste valvsust suhetes
naaberriikidega ja nrgendasid maa sjalist potentsiaali.