Eduard Bornhöhe “Tasuja”
Natuke eemal seisis
ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hvitada. Aga sellele perele tema
midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tstis vlja trvalondi ja
pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti
ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas
taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees
Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve
lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust
kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene
inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja
vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende
phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis
Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga
lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel