prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja
20. Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste suuna muutustes. 21. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on liikide muutus. 22. Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik. 23. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. 24. Liigitekke peamiseks tüübiks on erimaine liigiteke. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid? Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. 26. Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil? Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda, sureb