Referaat- Leivast
tavandilises toidus. Sellest räägib ka minevikust säilinud traditsioon, mille kohaselt
leiba küpsetab perekonnas ämm nii kaua, kui ta suudab seda tööd teha. Noorik
lastakse iseseisva leivaküpsetamise juurde (see nõuab suurt vilumust) alles pärast
esimese lapse sündi (Dines 1963: 110).
Kuna leib on üks tähtsamaid toiduaineid, on sellega seotud ettekujutus rikkusest ja
õnnest. Ka mordvalastel on leivaga seoses mitmesuguseid tavasid. Soola ja leivaga
(kshi-sal, ka shumbra kshi 'tervitamise leib') võeti vastu külalisi ja saadeti neid ära. Ka
kosjad võeti vastu soola-leivaga. Saates pruuti mehe koju, andis ema talle kaasa
leiva. Tuntud on leibade vahetamine pruudi ja peigmehe vahel abiellumisel ja
kosimisel. Kui kosimise puhul on leivad vahetatud, jagatakse need sugulaste vahel ja
süüakse üheskoos. Pärast seda ei tohi kummaltki poolt tagasiastumist olla. Pruudi
kirstu, mis viiakse peigmehe koju, pannakse suur ümmargune leib shumbra kshe
'tervitamise leib'