· Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga. · Ksenooni ja fluori segu kuumutamisel rõhu all tekivad (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist) XeF2, XeF4 ja XeF6. · Kõik need ained on kristalsed tahkised, gaasifaasis on nad molekulaarsed, tahke XeF6 on iooniline. · Ksenoonfluoriide kasutatakse fluori aatomite liitmiseks teiste ainetega. XeF4 fluoreerib isegi plaatina: XeF4(s) + Pt(s) Xe(g) + PtF4(s) · Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. · Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? · Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Lihtainena kaevandatakse siiski ainult kulda. · Enamasti kaevandatakse oksiidide, halogeniidide, karbonaatide ja silikaatidena. Perioodis paremal paiknevaid metalle kaevandatakse sulfiididena. 61
alla. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). Happed ????? Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga.Ksenooni ja fluori segu kuumutamisel rõhu all tekivad (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist) XeF2, XeF4 ja XeF6. Kõik need ained on kristalsed tahkised, gaasifaasis on nad molekulaarsed, tahke XeF6 on iooniline. Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. XeO3 on suure plahvatusenergiaga ebastabiilne ühend. Värvitu kristallaine, lagundab paljusid orgaanilisi aineid (eraldub CO2). 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? Enamasti esinevad d-metallid looduses: lantanoidid ja aktinoidid, Skandium, Titaan,