Analüütiline keemia
4)ergastava kiirguse lainepikkusest
Emissioonispekter (tekkinud kiirguse specter) on alati suurema lainepikkusega kui ergastusspekter.
Tavaliselt 50-100 nm võrra pikem. Spektri iseloom on iseloomulikud igale individuaalsele ainele.
Juhul, kui aine ei ole fluorestseeruv, või seda muutuda fluor-vaks, moodustades derivaadi mõne teise
ainega.
Spektrofluoromeeter.
Tööpõhimõte: valgus elavhõbekvartslambilt (kiirgab valgust teatud lainepikkustel 365nm) või
ksenoonlambilt (kiirgab pidevspektrit) läbib esimese monokromaatori (difraktsioonivõre/valgusfilter)
ning pilu ja langeb küvetile uuritava lahusega. Tekkinud fluor-kiirgus läbib sekundaarse
monokromaatorit ja pilu ning langeb valgustundlikule elemendile, mis registreerub intensiivsuse.
Tavaliselt valgustundlik element on valgusallika ja küveti suhtes 90o nurga all, et vältida erg.kiirguse
sattumist fotoelemendile.
Tulemus esitatakse protsentides.