Keemia ajalugu kordamine
konstrueeris spektroskoobi ning nad avastasid, et ainete kiirgus- ja neeldumisspektrites
esinevad iseloomulikud jooned, mille alusel saab kindlaks määrata ainete kvalitatiivset
koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide
avastamiseks. 1860 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja
rubiidiumi
Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo,
heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned
ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti-
reeglile.
Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid
tasakaalukonstandi avaldise
Gibbs: Töötas välja tänapäevase termodünaamika alused, võttis kasutusele keemilise
potentsiaali ja vabaenergia (Gibbsi energia) mõisted (Gibbsi energia termodünaamiline