aegadel alates viimasest jääajast. Poolas on umbes 33 tuhat loomaliiki (kaasa arvatud selgrootud) ØSelgroogsetest elab Poolas 85 liiki imetajaid Ø220 pesitsevat linnuliiki Ø8 liiki roomajaid Ø17 liiki kahepaikseid Ø55 liiki kalu Siseveekogud ØSuuremad jõed on: Visla (1047m, 1387km), Odra (906km) ØSuurim järv on niardwy (110 km²). ØPaljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk Rahvastik ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØRahvastiku tihedus: 123 in/km² Ø98,7% elanikkonnast on poolakad ØVähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Traditsioonilised road Økapsas rullides (kapsalehed liha ja ØZur (kääritatud supp riisi täidisega rukkijahust,serveeritud kielbasa ja
Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa, läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved. Kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile, sarnane on ka sademete hulk ja jaotus. Poola pealinn Varssavi sai II Maailmasõjas tugevalt kannatada ja hävis 80 protsendi ulatuses ning 1945. a oli Varssavi purustatud ja mahapõletatud. Pärast sõda algas linna taastamine, mis tõid linna välisilmesse muudatusi. 1980 kanti Varssavi vanalinn UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja
Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved. Kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile (madalikel on erinevalt meist külmim jaanuar, keskmisega paar kraadi alla nulli, juulis on temperatuur pisut soojem kui Eestis, (keskmine +18 kraadi C), sarnane on ka sademete hulk ja jaotus. 3. VAATAMISVÄÄRSUSED Poola pealinn Varssavi sai II Maailmasõjas tugevalt kannatada ja hävis 80 protsendi ulatuses ning 1945
annaabi.ee 
