Isadora Duncan
suutnud tema ideede alusel aga piisavalt selge õpetamis- ja treeningmetoodikat luua.
1904/1905 külastas Duncan esimest korda Venemaad - hiljem kordas ta oma visiite 1908. ja
1912. aastal - ja see vaimustas nii kunstiringkondi kui ka balletirahvast. Noor, uusi
väljendusvahendeid otsiv vene koreograaf Mihhail Fokin sai Duncani esinemistest innustust
balletireformiks, tolleaegne Peterburi Maria teatri priimabaleriin Matilda Krzesinska
aplodeeris talle vaimustunult ja Anna Pavlova olevat temalt õppinud käteliigutusi, mida
hiljem kasutas Fokini lavastatud soolos Luik.
1911. aastal esines Duncan kodumaal, kusjuures selleks ajaks olid tema tantsu varasemale
voogavusele lisandunud uued elemendid: inetus ja raskustunnetus. Tõmblevat, mittekaunist
liikumist oli ta kasutanud juba varemgi - selleks, et luua dramaatilist efekti Schuberti teoses
Tütarlaps ja surm (Death and the Maiden)