Mutatsioone vivad moodustada kopeerimisvead prilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide vi viiruste toime. Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele.
Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid