toimub tagasivoolukütuse hulga reguleerimisega. Pihustatav kütus süüdatakse kaarleegiga, mis tekib kahe elektroodi vahele käivitamisel. Pihustil on erinevad otsikud erinevate läbimõõtudega. Nende vahetamisel muutub katla tootlikkus. Pärast pihustiotsiku vahetamist tuleb ka välja reguleerida difuusori kaugus pihustist. Mida suurem on kütuse hulk, seda lähemale tuleb difuusor pihustile viia. Kütusepumbaks kasutatakse Leistritz’i kruvipumpa, filtrina aga pappelementi mis on ümbritsetud metallvõruga. Katla tsirkulatsioonisüsteemis kasutatakse erinevaid ventiile. Enamus on liblikventiilid, kuulkraanid, elektrimootoriga ventiilid ja pneumaatilised ventiilid. Toitevee ventiilid on elektrilised ja võlli juhtpesaga ventiilid (2tk). Liblikventiilid on otseläbivooluga.. Kuulkraanid on käsihoovaga, elektrimootoriga või käsitsi 67 tiguülekandega avatavad
kui sõnnikut, kusjuures allapanu puudub või on seda kasutatud minimaalses koguses. Kuna poolvedelat sõnnikut ei ole võimalik kuhjata, piirab maksimaalset hoidmiskogust hoidla täitmiskõrgus. Eestis varem kasutusel olnud sõnnikukäitlust võib nimetada, allapanu mittepiisava kasutuse tõttu, poolvedela sõnniku süsteemiks. Paljude puuduste tõttu ei saa sellist süsteemi soovitatavaks pidada, sest poolvedelat sõnnikut on väga raske laadida (vajab kruvipumpa või koppa), transportida (voolab tahes- õnnikulaoturi kastist maha) ning ühtlaselt laotada. Poolvedela sõnniku hoidla mahutavuse arvutamisel võib aluseks võtta vedelsõnniku hoidlate kohta kehtivad nõuded. Poolvedela sõnniku hoidla põrand ja seinad peavad olema veekindlad. Maksimaalne ladustamiskõrgus võrdub sõnnikuhoidla seina kõrgusega (ca l m). Tingituna poolvedela sõnniku suhtelisest voolavusest peab hoidla olema piiratud
annaabi.ee 
