Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niisugust liikumist, mille puhul kõik tema punktid kulgevad mööda silindrilisi kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks. Pinda, mis tekib joone(moodustaja) kruvijoonelisel liikumisel, nim kruvipinnaks. Määramisandmed: telg, moodustaja, samm, käelisus. Normaalkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Pind on lõpmata ulatuslik nii telje kui moodustaja sihhis. Kuulub konoidide klassi. Rakendusena ruutkere. Ruutkeere s.o. keha, mis tekib ruudu kruvijoonelisel liikumisel, kui ruudu kaks külgsirget on telje ristlõikajad.
kruvijooni,millel on uhine telg ja v6rdne samm, nimetatakse kruviiooneliseks S.ZUlAisedteistjiirku pinnad liikumiseks. Pinda, mis tekib joone (rnoodustaja)kruvi- jooneliselliikumisel, nimetatakse kruvipinnaks. Joonisel5.10 on antudk6igiuldisteteistjirku Tehnikason erilisetdhtsusegasirge moodus- pindade aksonomeetrilisedkujutised. Nagu tajaga kruvipinnad,millest olulisemadon selgub,kuulub suuremosa pindu tiheaegselt normaalkruvipind ia kaldkruvipind. mitmesse pindade klassi. Uldisteteist jirku pindade loetelus on taoliste seoste Normaalkruvipind tekib telje ristl6ikaja
annaabi.ee 
