7.loeng Kõverjooned ja kõverpinnad, üldised teist järku pinnad, kruvipinnad, tsüklilised pinnad, aksonomeetria Tsükliliseks pinnaks nimetatakse pinda, mis tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel liikumisel. Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid: torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad. Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit.
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa
5.9, b). Kui silindroidi sirgjoon igas oma asendis l6ikab antud juhtjoontekson kaks kiivsirget,siis saadakse hUperboolne paraboloid fioon.5.9,c). Joon.5.8 Joon.5.9 zo Uhekattelineh0oerboloidon joonpind,mille 5.8.Kruvipinnad juhtjoontekson kolm 0ksteisesuhtes kiivset sirget. Objektiliikumist, millepuhulkoiktemapunktid liiguvad m66da niisuguseid silindrilisi kruvijooni,millel on uhine telg ja v6rdne samm, nimetatakse kruviiooneliseks S
annaabi.ee 
