juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10. Seal kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. 1
väärismetallideks või nende sulamiteks (Suidase järgi). Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: ,,Egiptus" või ,,must" 5) Perioodilisusseaduse avastamine ja sõnastused Döbereiner: triaadid Odbling: elementide omaduste perioodil kordumine kui üldine nähtus Chancourtois: omadused korduvad kruvijooneliselt ülevalt alla Newlands KEde omadused korduvad iga 7. elem järel Meyer: uuris aatomi ruumalade ja masside vahelist seost Perioodilisuse seaduse avastas Dmitri Mendelejev. Mendelejevi PS formuleering: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt mood lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. (Puudus aga sügavam teaduslik põhjendus.)
töötlemisel (näiteks kõva terase töötlemisel). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud (vt.joon. a). Astmeline laast tekib keskmise kõvadusega terase, alumiiniumi ja tema sulamite keskmise kiirusega töötlemisel. Ta kujutab endast linti, mille treiterapoolne pind on sile, sisepind aga sakiline (vt.joon. b). Voolavlaast tekib pehme terase vase, plii, tina ja mõnede plastide suure kiirusega töötlemisel. Sellel Iaastul on kas kruvijooneliselt (vt.joon. c) või meelevaldselt keerdunud pika lindi (vt.joon. d) kuju. Murdelaast tekib hapra materjali (malm, pronks) töötlemisel. Ta koosneb üksikutest tükkidest (vt.joon. e). 3 Joon. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c kruvijooneline voolavlaast, d lindikujuline voolavlaast, e murdelaast Laastu kahanemine. Treitera esipinna poolt mõjuv jõud surub kokku laastu
häireteta ja kvaliteetselt, on tarvilik, et kõik detailid oleksid terved ja korralikult kinnitatud, detailide vahelised lõtkud normide piirides ning vikat liiguks vabalt sõrmedes ja suunurites. 40. Teraviljakombaini kaksiktigu ja selle seadistamine. Kaksiktigu on lõikeseadme poolt lõigatud vilja suunamiseks heedri keskele ja selle etteandmiseks kaldkonveierile. Kaksiktigu koosneb parem- ja vasakpoolsest teost ning sõrmmehhanismist (joonis 8.13). Tigu kujutab endast toru, millele on kruvijooneliselt 20 keevitatud teraslint. Vasak-poolsel teol on parempoolne, parempoolsel aga vasakpoolne keere. Teo võlli otsas on kaitse-hõõrdsidur, mille kaudu käitatakse kaksiktigu. Sõrmmehhanismi telg on teo pöörlemistsentrist välja viidud nii, et sõrmed väljuvad teo esiküljel, kus telg on kestale kõike lähemal, täielikult, vastasküljel aga osaliselt. Seetõttu
annaabi.ee 
