toimuks seda üleminekut/vormimist. Järelikult tema põhjustab seda ehk on selle põhjuseks. 4. Põhjuseks nimetatakse "eesmärki, s.t. seda, mille pärast". Näiteks on siis , et savist kruusi eesmärk on , et sealt seest saaks hiljem midagi juua. Siin siis ongi lõplikuks põhjuseks see, et oleks kuskilt võimalik midagi juua. Kui ei oleks vaja midagi, mille seest juua, ei oleks vaja savi kruusiks vormidagi. 2. 1.Esimene põhjuslikkuse vorm on "see, millest asjad koosnevad". Maja näitel siis põhjuslikkuse vorm on ehitusmaterjalid, millest maja on ehitatud. Nad on põhjusteks selle pärast, et ilma nendeta ei saaks maja füüsiliselt olemas olla. Kuna neid kõiki on vaja siis nad moodustavad põhjuslikkuse vormi. 2. Teiseks põhjuslikkuse vormiks on selle "asja olemus" . Maja näitel siis on maja olemus see, et ta
muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline) · Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid · otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks · kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on · etteloetavad või vabalt formuleeritavad küsimused KRIITIKA: ei kirjelda kogu murret, põhiliselt vanemate naiste keel, argikeel puudub, monoloogilised tekstid, dialoogsõnad minimaalsed, puuduvad argisõnad, raske kätte saada käskivat kõneviisi ja grammatilisi vorme. 1. nimetamisküsimused (naming): Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks? Mis on mu taskus (näitab tühja taskut)? 2
annaabi.ee 
