Seejärel töötas A. Kruusement peanäitejuhina Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Seal sai ta oma esimese preemia Rozovi näidendi ,,Rõõmu otsinguil" lavastamise eest. Kuigi ta tegeles näitlemise ja lavastamisega, meelitas teda endiselt filmikunst. Nii saabki Arvo Kruusemendist ,,Tallinnfilmi" kollektiivi liige. Seal oli ta kõigepealt teine rezisöör mängufilmile ,,Kirjad sõgedale külast" ja ,,Viini postmark". 1968. aastal soovitab Lembit Remmelgas Arvo Kruusemendile võtta ,,Kevade" oma esimeseks iseseisvaks lavastustööks ekraanil. Sella üle mõtles ta pikalt ja hoolikat kuni ütles jaatava vastuse. Lisaks on ta olnud stsenarist filmidele ,,Don Juan Tallinnas" (1971), ,,Suvi" (1976), ,,Naine kütab sauna" (1978), ,,Karge meri" (1981), ,,Bande" (1985) ja ,,Sügis" (1990). Arvo Kruusement on teinud seitse filmi 25 aasta jooksul. Näitlejana on tal olnud palju rolle, kuid enamik neist olid väikesed osad.
Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets. Tal küll puudus väline sarnasus Tootsiga, kuid tema miimika ja liikumine meeldis Arvo Kruusemendile. Aare Laanematsast saigi Toots. Eriti rahul oldi Arno osatäitjaga Arno Liiveriga. Nende iseloom ja välimus olid äravahetamiseni sarnased. Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga. Sellesk on Imeliku ja Kuslapi koolitulek
annaabi.ee 
