vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite rannamoodustiste setetega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Kakruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine Harjumaal kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis.
ee) Pilt 8 18 INIMTEGEVUSE MÕJU MAASTIKELE Viljandimaal on mitmeid maardlaid ja karjääre. Üle terve Viljandimaa on palju turbamaardlaid. Eriti aga maakonna kirdeosas. Põhja,-Lõuna,-ja Kesk-Viljandimaal on palju karjääre. Samuti on seal ka mõned turbatootmisalad. Põhja-Viljandimaal on ka üks dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa, ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa.maavalitsus.ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär on Paistu vallas asuv Supsimari II kruusakarjäär.(maavarad.ee) Põllumajandus 2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12 043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt
annaabi.ee 
