Namibi kõrb
Liivakõrbetes on
aasta ringi palav.
Kivikõrb on kõige levinum kõrbe liik. Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite
aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel.
Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga
nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri
kruusalagendikke. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane
temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju
raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga
kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei
suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt.
annaabi.ee 
