Mullateadus
tekke protsessi käigus muutunud osa) nimetatakse mullaks. Muld võib Eestis olla paksusega alates
mõnest millimeetrist kuni pooleteise meetrini.
Peamised mull alähtekivimid on: 1)moreenid- valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis, pruunikashall
saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis, punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille
karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis. 2)jää ja pärast jääaegsete veekogude setted
liivadest kruusadeni 3)fluvioglatsiaalsed setted-liivad, kruusad 4)lõimiselt kahe või mitmekihilised
lähtekivimid, kus moreen on kaetud hilisema settega 5)soomuldade lähtekivimiks on turvas.
Muldade orgaaniline osa
Mulla orgaanilise aine allikateks on peamiselt kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus veest,
süsihappegaasist ja mineraalsooladest sünteesivad Päikese energia osavõtul orgaanilist ainet.
Olulised on ka samblad, samblikud, vetikad, seened ja ka mitmed loomsed organismid. Pärast
annaabi.ee 
