EESTI AJALUGU
Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks
kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige
ulatuslikumaks eestlaste rahuvslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja
peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.[2] 1862. aastal
ilmus esmakordselt täies pikkuses trükis ka Friedrich Reinhold Krutzwaldi eepos
"Kalevipoeg". 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus
hakkas välja andma Eesti Postimeest, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning
mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. 1865. aastal alustasid tegevust
mõjukad laulu- ja mänguseltsid Vanemuine (Tartus) ja Estonia (Tallinnas), millest hiljem
kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid.
annaabi.ee 
