Majandusajalugu referaat
1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid
veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid
ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti
vastu seadus, mis andis õiguse nõuda maade kokkuvahetamist (neile, kes seda soovisid). 1727. aasta
seadusega hakati koondama nii talu kui majapidamishooneid ühele krundile. Hoonestatus ülejäänus
kruntidelt kadus. Sellest ajast pärineb ka Rootsi praegune maaelanikkonna paigutus. Hooned ei ole
jaotunud ühtlaselt, vaid on koondunud suure maavalduse keskmesse. (www.hot.ee)
Kokkuvõtteks oli tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal tööstusrevolutsiooni ajal toimunud
protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks, mis oli majanduslikus mõttes
efektivne, sest kadus maa killustatus ning maa sai kindla omaniku ja seda hakati efektiivsemalt
kasutama